suveteed.

on kadunud pilved
ja p2ike nii soe,
las sadada vihma,
kuid meile see ei loe.

su silmade s2ra
on v6lunud mind,
su l2hedudt tunda
vaid ihkab mu hing.

ref< Suvi meid kokku viis,
sellest saab meie viis
Su k2ed,kui puuduvad mind,
Sind, ma vajan vaid Sind.

P2ev-p2evalt ma m6tlen
mil kohtume taas
Et armastust sulle,
vaid kinkida saaks.

Me tunded on ehtsad
neid l6hkuda ei saa
Me vahel on side
nii tugev on TA.

2x ref< Suvi meid kokku viis,
sellest saab meie viis
Su k2ed,kui puuduvad mind,
Sind, ma vajan vaid Sind.

On elus meil hetki
nii halbu,kui h2id
mis k6igest on t2htsam,
See kokku seob Meid!

Päev möödub päeva järel.

Päev möödub päeva järel,
Saab hommikust õhtu
Kuid videvik kaob.

Ei ole ju selge,
Kui palju on õnne,
Siin pikas päevade reas.

Mõnd hetke vaid tunnen,
Mis kokku seob eilse ja veel,
Ei ole ju lihtne see, meie tee.

Võib tunduda ehtne,
See eilne päev lihtne,
Ehk teadmatud seiklused ootavad teel.

Nii tunnen end taevas,
Kui pilvede laeval,
Kus unistus täituda saab.

Ei ole ju selge,
Kui palju on õnne,
Siin pikas päevade reas

Ma tunnen et homne
Võib tunduda helgem
Ja kuhugi sa ei kao.

On teada ju see.

On teada ju see, et ilmatu suur võib olla me tee.
Kas kunagi kohume sel veel?
Või see hetk jääb viimaseks.
Kas tead kui palju sust hoolin, või seda kuis igatsen sind.
Kas tead kui palju on kurbust, kui avastan üksinda end?

Ma soovin et iial me teed ei lahkuks,
Ja et iial sa kedagi teist ei kohtaks.
Vaid endaga kanda su tundeid ühes,
Ja tunda, et oled vaid minuga.

On hetki ja tundeid mis iial ei jahtu.
Kas petan end?
Või usun sind?
Kui tean et sa pakkuda mulle võid truudust
Või petta mu meeli ja hüljata mind.

Ma soovin et iial me teed ei lahkuks,
Ja et iial sa kedagi teist ei kohtaks.
Vaid endaga kanda su tundeid ühes,
Ja tunda, et oled vaid minuga.

Mu meeled vaid hetkega ajad segi ja pea võin kaotada.
Mu mõtteid saad viia sa linnutiivul, kaugele.

Kõik

Taamal polegi tuld, vaid kuulda su häält veel võin.
Oled parem kui kuld, kuid ma tean, et mu lootus on null.
Kõik mida soovida võin, on lubatud vaid minu unistustes.
Sest kõik millest ma mõtlen, oled sina ja ei keegi muu.

See pole ju lõpp kui ma sind ei saa, ka teiste õnn on hea.
Sest tean, et kui juba sust loobusin, pole mul enam võimalust.
Olen kaotanud pea, vaid sina oled hea, ja kõik muutuma peab.
Kuid vaid aeg on alus andestamisele.

Kas andestad mul kui ma luba olla sul truu,
Palun andesta mulle, ma ei vaja muud.

Sinu soojust ja lähedust tundma ma pean,
Siis ennast hästi tunnen
kuid hetkel on hinges vaid piin,
mille sina saad viia siit.

Kas andestad mul kui ma luban sul olla truu
Palun andesta mulle ma ei vaja muud
::ma ei vaja muud, sinu andestust::

saatus

Ref: Su saatus vaid sus eneses,
See ei pea alati olema tõene.
Kõige tähtsam, on olla just iseenda jaoks
See kellena end näha tahad.

Tahtsin olla keegi, keda tegelikult pole
püüdsin olla vaid parim.
Lõpuks leides ennast, mõistsin,
Et täiuslikus pole elus ainutähtis.

Kõik mis pani mõtlema sinule,
Oli vaid lootus leida endale keegi,
Kes oleks kõige parem,
Nähes su tõelist palet, oli hinges vaid pettumus.

Ref: Su saatus vaid sus eneses,
See ei pea alati olema tõene.
Kõige tähtsam, on olla just iseenda jaoks
See kellena end näha tahad.

Ma ei hakka end muutma,
Tõestamaks sulle, et tahan olla kuid tegelikult pole.
Tähtsaim on olla iseendaga rahul,
Ja kui ma pole sellisena hea, siis unusta mind.

Ref: Su saatus vaid sus eneses,
See ei pea alati olema tõene.
Kõige tähtsam, on olla just iseenda jaoks
See kellena end näha tahad.

Meie

On hommik
Päike särab heleda kiirena
Ja kiirte valgus mind äratab.

Avades silmad
Sind näen oma kõrval
Ja tean, et see päev on uus.

Meie kaks vaid olla siin saame.
See on meie imedemaa.
Maa mis ilmas on ainus
Ja ühte liita meid saab.

Koidu eel
Ma ootan sind oma koduteel
Ja päev saab õhtule.

Olles siin
Su kõrval end hästi ma tunda saan,
Ning sa hoiad kinni mu käest.

Meie mõtted sel hetkel siis ühtivad
Ja rõõm täidab südamed.
Sulle on mõeldus need read
Ja aeg parandab kõik me vead.

Meie kaks vaid olla siin saame.
See on meie imedemaa.
Maa mis ilmas on ainus
Ja ühte liita meid saab.

Elukarmus

Õhtu, jällegi on pime.
Nutan üksinda, kedagi pole.
On ainult vaikus, seda ei saa seletada.
Raske tunne mille tahaks maha suruda,
kuid ei suuda.

Ref: Tahaks kurbust alla neelata
Või selle lihtsalt eemale tõugata
Kuid ma ei suuda, see on raske!
Oleks keegi kes kõike teaks
Ja kallistaks raskel hetkel
Kuid ei, teda pole veel.

On liiga raske elada mõttega,
Et pead koguaeg kuhugi minema
Pole kodu, sõpru, pole midagi.
Jääb vaid loota iseendale.

Elu keerdkäigud pole kunagi kerged
Neid ei näe ette ka mitte unes.
Tuleb leppida sellega mis on
Ja oma elu hästi elada,
Ka rasketel aegadel.

Elurajal käies püüa olla tugev
Teha kõike mis võimalik ja kuni on aega.
Sest elu on üks lõpmata suur ring, mis kordub.
Ka ilma minu olemas olekuta.
Alati.

Ref: Tahaks kurbust alla neelata
Või selle lihtsalt eemale tõugata
Kuid ma ei suuda, see on raske!
Oleks keegi kes kõike teaks
Ja kallistaks raskel hetkel
Temaga leian kunagi oma õnne!