Päev möödub päeva järel,
Saab hommikust õhtu
Kuid videvik kaob.
Ei ole ju selge,
Kui palju on õnne,
Siin pikas päevade reas.
Mõnd hetke vaid tunnen,
Mis kokku seob eilse ja veel,
Ei ole ju lihtne see, meie tee.
Võib tunduda ehtne,
See eilne päev lihtne,
Ehk teadmatud seiklused ootavad teel.
Nii tunnen end taevas,
Kui pilvede laeval,
Kus unistus täituda saab.
Ei ole ju selge,
Kui palju on õnne,
Siin pikas päevade reas
Ma tunnen et homne
Võib tunduda helgem
Ja kuhugi sa ei kao.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment